Vaenu õhutamine sotsiaalmeedias viis politsei ridadest lahkumiseni

Maailm, infotehnoloogia, jms...
Post Reply
User avatar
Martin
Posts: 1245
Joined: 01 Apr 2009 18:37

Vaenu õhutamine sotsiaalmeedias viis politsei ridadest lahkumiseni

Post by Martin »

Sotsiaalmeedias vaenu õhutanud ja pagulasi halvustanud Haapsalu politseijaoskonna välijuht, vaneminspektor Viljar Põllula lahkus 17. novembril poolte kokkuleppel politseiteenistusest.

«Viljar Põllula lahkus politseiteenistusest omal soovil,» ütles Lääne prefektuuri pressiesindaja Kaja Grak ning täpsustas, et mehel oli küll plaanis lähiajal pensionile jääda, kuid osapoolte kokkuleppel otsustas ta lahkuda praegu.
«Üks lahkumise põhjus on ametnikule sobimatu käitumine sotsiaalmeedias, sh vägivalda õhutavad avaldused, mis jätkusid ka pärast korduvaid arutelusid sel teemal,» selgitas Grak. «Politseiametnikul ei ole keelatud sotsiaalmeedias arvamuse avaldamine, kuid viha või vägivalda õhutavad avaldused on lubamatud.»
Karistusseadustik näeb ette, et tegevuse eest, millega on avalikult kutsutud üles vihkamisele või vägivallale seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste veendumuste, varalise või sotsiaalse seisundiga, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
Samas Põllula suhtes menetlust ei alustatud, sest selleks puudus Graki kinnitusel alus. «Menetluse alustamiseks peab olema süüteokoosseis, tema tegude puhul seda aga ei olnud,» selgitas pressiesindaja. «Tema kommentaarid olid pigem kas kellegi arvamust toetavad või lihtsalt ebaeetilised.»
Kõik sai alguse sellest, kui üks kodanik jagas 15. novembri õhtul, vahetult pärast Pariisi terrorisündmusi Facebooki grupis «Haapsalu ja Läänemaa» ajalehes Lääne Elu ilmunud MTÜ Pagula kuulutust, milles viimane otsis sõjapõgenikele korterit. Terav arutelu viis vaenulike sõnavõttudeni nii pagulaste vastuvõtuks ettevalmistumisega tegeleva MTÜ Pagula kui ka pagulaste kohta. Üks sõnavõtjaist oligi Põllula.
Pagulasi pabulasteks nimetav politseiametnik läks koguni nii kaugele, et kirjutas ühes postituses: «Üks on selge, vähemalt tavalisele maalasele – iga roju oma koju! Ja kui muidu ei saa, siis hea MG on veenev vahend», viidates ilmselt kuulipildujale.
Veel sama päeva õhtul kustutas gruppi haldav Lääne maavalitsuse töötaja ülekäte läinud vestluse ja saatis selle edasi politseile. 17. novembri hommikul saatis politseile kirja ka MTÜ Pagula, kes soovis teada Lääne prefektuuri seisukohta viha õhutava käitumise suhtes oma töötaja poolt. Varsti pärast seda Põllula nime teenistujate nimekirjas enam ei olnud.
«Kui politseiametnik oleks välja toonud võimalikke probleeme seoses pagulaste Läänemaale tulekuga, siis oleks see ju väga tervitatav – teemaga tegelejad saaksid probleeme kirja panna, läbi arutada, lahendusi otsida jms. Arvamuse avaldamine ja oma seisukohtade argumenteerimine ei ole aga sama, mis teiste mõnitamine, solvamine, alandamine ja diskrimineerimine või vägivalla õhutamine,» leidis MTÜ Pagula esindaja Madiken Kütt.
Ta avaldas heameelt, et politsei näitas Põllulaga vesteldes eeskuju. «Öeldi ju otse välja, et politsei taunib sellist käitumist ja tegudel on tagajärjed, ka internetis tehtud tegudel.»
Põllulaga ei õnnestunud mul vaatamata korduvatele katsetele ühendust saada. Haapsalu ja Läänemaa grupis on ta aga põgusalt oma töölt lahkumist kommenteerinud, öeldes muu hulgas: «sain oma vitsad mõnuga kätte», «tuleb olla pabulaarmastaja, selle eest jagatakse teenetemärke tänapäeval».
Taltsutamatu pagulasarutelu
Arutelud ja erimeelsused pagulasküsimuses tekitavad sotsiaalmeedias lahkhelisid, arusaamatusi, jagelusi, toovad kaasa solvanguid ja ähvardusi, kinnitas veebikonstaabel Maarja Punak. «On saanud reegliks, et päevas lahendame vähemalt ühel korral kõnealuseid küsimusi.»
Ka Punak ise on tule alla sattunud, kui pärast soovitust sulgeda pagulasvastaste grupp saabus talle kiri: «Ma loodan, et olete üks esimestest naistest, kelle pagulased siia kolides ära vägistavad.»
Isiklikke solvanguid ja sõimukirju on saanud paljud, kes pagulasteemal sõna võtnud. «Pane ennast põlema, parasiit!» potsatas ühel oktoobripäeval vabakutselise ajakirjaniku Maris Hellrandi Facebooki postkasti häiriv sõnum kontvõõralt. Varsti pärast seda, kui meedias ilmus tema arvamuslugu, milles toonitas, et nii mõnigi meist on pagulaste järglane. Ja milles märkis, et vihakõne piirid on nihkunud talumatult kaugele.
Väikese pronksikoja omanik, keskealine mees Harjumaalt viskas arvamusloole pilgu peale, otsis naise Facebookist üles ja lajatas. Mehe profiilil on pildid pagulastest ja poliitikutest neid mõnitavate tekstidega, sekka haakristid. Isiklikke kirju on ta saatnud teistelegi, kes pagulasteemal sõna võtnud.
Mõni päev hiljem sai Hellrand SMSi ühelt teiselt pagulasvastaselt. Just oli lõppenud ETV saade «Vabariigi kodanikud», kuhu ta oli kutsutud rääkima võõraviha teemal. Sõnumis oli kirjas tema koduaadress, mis teda kohutas. Hellrand pöördus politsei poole, ent väärtegu siin ei ole.
«Sotsiaalmeedia ja kommentaariumid on niigi täis jälki sõimu ning kui selle juures veel isiklikuks minnakse, tuleb magada hirmus, et ühel ööl lennutatakse kivi aknast sisse,» ütles ta.
«Et sa saaks vägistatud!» ja «Arvesta, et sinusugusel pole enam ühistranspordis turvaline!» on veel mõned näited sopapritsimisest. Selliseid isiklikke pöördumisi on saanud Eesti Inimõiguste Keskuse võrdse kohtlemise ekspert Kelly Grossthal ja tema kolleegid. Mitmete kirjade ja helistamiste järel andis Grossthal avalduse politseisse.
Politsei kinnitusel pole nendeni selliseid pöördumisi kuigi palju jõudnud. Grossthal arvab, et sõimu- ja ähvarduskirju pigem ignoreeritakse, kui et politseilt abi palutakse. «Me näeme oma töös, et vihakõne ohvrid soovivad harva reaalselt avaldust kirjutada, sest ei usuta, et politsei võiks aidata. Vahel ei usaldata riiki tervikuna, kuna mitmete rassistlike väljaütlemiste taga on olnud inimesed, keda seostatakse riigivõimuga,» rääkis ta.
«On selge, et inimeste turvatunne saab kõigutatud, kui ütlemistega minnakse isiklikuks, või veelgi enam – üle ähvardusteks,» toonitas politsei- ja piirivalveameti vanempressiesindaja Marie Aava. «Kui politseile laekub info selle kohta, et kellegi elu või tervis võib olla ohus, reageeritakse sellele täie tõsiduse ja kiirusega.»
Üle võlli sõnavõtte on leidunud ohtrasti pagulasvastaste aktivistide gruppides ja need on viinud ka mõne suurema grupi sulgemiseni. Näiteks pani Facebook kinni grupi «Märgatud pagulast», kus selgelt vaenu õhutati.
«Samamoodi nagu paljud teised, andsime Facebooki meeskonnale märku, et vihakõne levitamise, solvamiste ning korrarikkumisele õhutamise tõttu tuleb kaaluda selle lehekülje sulgemist,» ütles veebikonstaabel Punak.
Solvangud otse tänaval
Muu hulgas võis seal näha tänavatel pildistatud Eestis elavaid tumedanahalisi, kelle fotode juures olid solvavad tekstid. Tallinnas ärindust õppiv Nigeeriast pärit tudeng Oyewole 'Dayo (29) oli üks neist, kelle foto üles riputati, juures tekst: «Märgatud Peetris Tartu maantee ääres. Käis ilmselt varastamas.»
Teisel kursusel õppiv tudeng tundis end solvatuna, kui see kord temani jõudis. Probleem paisub hoobilt suuremaks, kui rünnakud teistsuguste vastu hakkavad sagenema päriselus.
'Dayo tunnistas, et ta on sattunud verbaalse rünnaku ohvriks ka tänaval, kui juurde tulid kolm noort, kes hakkasid solvanguid pilduma.
«Kui ütlesin, et kutsun politsei, naersid nad ja ütlesid, et Eesti politsei ei tee nagunii midagi,» rääkis noormees.
«Ajaloole mõeldes saan aru, miks migrandid siia oodatud pole, kuid maailm on pidevas muutuses ning igavesti minevikku jääda ei saa. Kui mõelda sellele, et eestlasedki reisivad ja õpivad üle maailma, siis kui palju on neid verbaalselt või füüsiliselt rünnatud?» mõtiskles ta.
Eestis neli aastat elanud Tallinna Tehnikaülikooli materjaliteaduse doktorant God'swill Chimezie Nkwusi (33) on korduvalt olnud rassistlike rünnakute ohver. Nigeerlasest meest on tõugatud kaubanduskeskuses ja hüütud järele – mine koju! Takkaotsa roppused.
«Vahel naeratan. Vahel ütlen, et lõpetage. Vahel küsin selgitust, miks ma koju pean minema, või püüan rääkida, et nii pole kena,» selgitas mees, kuidas ta solvangutele reageerib.
Nkwusile on ka Facebookis kõiksugu inetusi kirjutatud, nagu näiteks «Stupid nigga!» või «Nigga thief (varas – toim)».
Mehe sõnul kohtleb suurem osa eestlasi endiselt välismaalasi kui võõraid, mis tekitab neis tunde, et nad ei ole aktsepteeritud ega osake ühiskonnast.
«Arvan, et avalikkuses peaks rohkem selgitustööd tegema, teiseks peaks meedia haarama aktuaalsetesse küsimustesse rohkem rahvusi, ka saadetes võiks enam välismaalasi üles astuda,» pakkus ta, mis võiks integreerumisele kaasa aidata.
Eesti Inimõiguste Keskuse ekspert Grossthal toonitas, et riik tervikuna peab mõistma, et vaenu õhutamine on tõsine teema. «Tolerantsus ja teadlikkus võrdse kohtlemise teemadest peab olema pidevalt riigi prioriteediks, kui riigis soovitakse näha rahumeelset kooseksisteerimist ja edukat majandust,» rääkis ta.
Eelkõige on Grossthali sõnul oluline, et poliitikud ja avaliku elu tegelased saaksid aru oma vastutusest ning politseil oleks valmisolek ja teadlikkus vaenu õhutamise intsidentidega tegelemiseks.
Alles oli Eestis terav arutelu kooseluseaduse ümber, mis tõi samuti kaasa solvanguid ja sõimu. «Kooseluseaduse debati ajal nägime vaenuõhutamist seksuaalvähemuste suunas,» märkis Grossthal, lisades, et ****foobia pole tegelikult ka praegu kuhugi kadunud, lihtsalt pagulaskriis on selle osaliselt varjutanud.
Sotsiaalmeedias isiklikuks minek ei puuduta ainult kooseluseadust või pagulasi, internetis elatakse end välja ka paljude teiste teemade puhul. «Ehkki enamasti suheldakse Facebookis oma päris nime alt, on ekraan paljude meelest endiselt nagu teatud kaitsekilp, mis eraldab «päris» ja «virtuaalse» maailma,» selgitas Tartu Ülikooli meediauuringute vanemteadur Andra Siibak. Samuti on sotsiaalmeedia või interneti kaudu lihtne enda n-ö sihtmärgini jõuda.
Siibaku sõnul on uuringud leidnud, et sotsiaalmeedias levitavad vihakõnet peamiselt nelja tüüpi kasutajad: sõdurid, kes on võtnud eesmärgiks oma «püha missiooni» täitmise ja «tõe» levitamise; uskujad, kellele on omane autoritaarne maailmavaade ning oma poliitiliste ja ideoloogiliste uskumuste pime pooldamine; mängurid, kelle eesmärk on nalja saada ning kes teevad peamiselt sarkastilisi ja iroonilisi kommentaare; ja lõpuks valvekoerad, kelle eesmärk on pöörata tähelepanu ebavõrdsusele ühiskonnas, kaitsta n-ö nõrgemat ning püüda öelda, et pole olemas vaid üht ja ainsat tõde.
Mis viib sõimu ja rünnakuteni?
Evelyn Kiive, psühholoog
Teise poole argumentide kuulamine ning omapoolsete väidete tasakaalustatud esitus nõuab emotsionaalset küpsust. Kui vaidlusalune teema seostub tugevalt inimese jaoks tähtsa tõekspidamise või väljakujunenud hoiakuga, siis tajutakse sellest erinevat mõtteavaldust ründena oma maailmavaate vastu. Hoiakute ja väärtuste kokkupõrkes tekib frustratsioon, seejärel viha, mille üheks väljenduseks võibki olla solvangute loopimine vastaspoole pihta. Ratsionaalne mõtlemine hägustub tugevate tunnete taustal.
Emotsioonide intensiivsus on inimestel küllaltki erinev. Tugev emotsionaalsus kombineerituna nõrga enesekontrolli ja -stressitaluvusega võib viia ühiskondlikult mitteaktsepteeritavate käitumisväljendusteni nagu sõimamine, ähvardamine või füüsiline rünnak. Vastaspoole solvamine või sildistamine võib olla ka lihtne viis ebamugavast väitlusest väljumiseks näiteks siis, kui endal veenvad argumendid otsa on saanud. Samuti võib solvang olla püüd vastast provotseerida sooviga teda rivist välja lüüa.
Kui sallivad me oleme?
Mart Rannut, Inimõiguste Instituudi nõukogu esimees
Lähtudes Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastase komisjoni (ECRI) raportist, mis küll kompetentsiga ei hiilanud, on Eestil inimõigusvallas suuremaidki probleeme kui võõraviha ja rassism. Selle valdkonna kaasustena olid ära toodud meiegi meedias avalikustatud verbaalsed juhtumid, mis üle eetilise piiri läksid, kuid kindlasti ei annaks neid vaenukuriteoks klassifitseerida.
Sotsiaalmeedias annab hoogu juurde anonüümsus, mis võtab maha sotsiaalsed ja kasvatuslikud piirangud, ning väljaütlemised on tõesti koledad. Ometi ei anna neid võrreldagi meie venekeelsetes portaalides igapäevaselt vohava sopaga, kus üheks ohvriks on otseselt Eesti riik ja eestlased kui rahvus.
Võrreldes meie naabermaadega oleme me küllaltki sallivad. Ei tahaks meid võrrelda Venemaaga, kus n-ö mitteslaavi välimusega inimesi ei ole lihtsalt trammist välja visatud (politsei silma all), vaid ka sandistatud ja tapetud. Muide, sellest ei ole palju möödas, kui ka Põhjamaades selliseid ekstsesse esines. Faktide valguses muutuvad jutud sallimatust eesti rahvast kaheldavaks, samas tuleb tõdeda, et lahkust, abi ja armastust pole maailmas seni veel üleliia ning selles vallas tasuks meil kõigil kaasa lüüa.
Kuidas edasi?
Herman Kelomees, Eesti Väitlusseltsi tegevjuht
Ei tasu arvata, et debati teravus ja nõrk tase on Eestile unikaalne. Seda kohtab kõikjal läänemaailmas, rääkimata mittedemokraatlikest riikidest.
Pagulasvastastes tekitavad hirmu paljud liialdatud ohud, nagu terrorism, kuritegevus jne. Palju on liikvel valeinfot ja väärstatistikat, üks kuulsamaid neist on ilmselt Rootsi vägistamisjuhtumite kasvu näide. See statistika tõestas tegelikult seda, et vägistamistest teatamiste arv on tõusnud. Et vägistamiste arv on tõusnud pagulaste arvelt, pole kuskil tõestatud.
Pagulasvastaseid kiputakse aga sildistama. Rassistideks kutsutakse neidki, kes tegelikult ei oma teiste rasside suhtes foobiaid ning kes on lihtsalt mures näiteks selle pärast, kas Eesti riigil on pagulaste ülalpidamise võimekus. Selliste seisukohtade eest rassistiks nimetamine valab tarbetult õli tulle. Seejuures pole vahet, milline on Eesti tegelik võimekus pagulasi vastu võtta. Kuni inimesel pole täielikku infot selle võimekuse suurusest, on tema hirm ka loomulik.
Tahaks soovitada kõigile pagulasdebatist osa võtjatele, et olge maru rahulikud. Jäädes väljapeetuks ja vaoshoituks, on oponendil väga raske agressiivne püsida, sest piinlik on rünnata teravalt kedagi, kes sinusse leebelt suhtub. Kuidas see sõnum laiemalt ühiskonda edastada, selles osas jään vastuse võlgu.
Allikas: http://pluss.postimees.ee/3407289/vaenu ... ahkumiseni

valdo
Vaatleja
Posts: 124
Joined: 17 Jul 2015 21:15
Location: Valga maakond

Post by valdo »

Milleks ja miks see siin on kui võib küsida? :)

User avatar
ArmyOps
Vaatleja
Posts: 196
Joined: 30 Dec 2012 12:59
Location: Tallinn

Post by ArmyOps »

Et inimesed, kes uudiseid ei loe, saavad kasvõi natukenegi suuremat vaatepilti maailmast.

Mzgamerlp
Noor liige
Posts: 10
Joined: 06 Nov 2015 21:52
Location: Tartumaa

Post by Mzgamerlp »

Kogu artikli saab võtta kokku lausega: Tere tulemast,poliitkorrektsus ja suur vend!

valdo
Vaatleja
Posts: 124
Joined: 17 Jul 2015 21:15
Location: Valga maakond

Post by valdo »

ArmyOps wrote:Et inimesed, kes uudiseid ei loe, saavad kasvõi natukenegi suuremat vaatepilti maailmast.
A ei noh paljud ei tea maailmast/uudistest midagi kuna on arvutis, et mängida. Ma võib-olla vahepeal kuna on igav aga ma loen vähemalt uudiseid ka, mida soovitan ka teistele.

Post Reply